Maroko

Maroko kuningriiki on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Araablased kutsusid seda riiki enda vaatevinklist vaadatuna al-Maghreb al-Aqsa: kauge maanurk läänes, kus päike loojub. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Valitsevaks usundiks on islam.

Maroko on ringikolamiseks suhteliselt mõnus maa, palmi all lesimiseks ta eriti ei sobi, kuna tegu on poolkõrbega, seega kliima on suhteliselt kuiv ja taimestik äärmiselt hõre.

Parim aeg külastamiseks on oktoobrist aprillini, samas ei ole kõrg-Atlase jaoks talv sobiv periood. Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud. Ka Ramadani periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud.

Üldinfo

Pealinn

Rabat (Ar-Ribat)

Religioon

Islam 98%, kristlus 1%, judaism 1%

Keel

Araabia keel

Ajavöönd

Ajavahe Eestiga on kaks tundi

Viisad

Alates 01.01.2005 Eesti kodanikele sissepääs riiki on viisavaba 90 päevaks poole aasta jooksul. Muudel juhtudel tuleb taotleda viisa ning selleks tuleb esitada esitada vajalikud dokumendid

Raha

Rahaühik - Maroko dirham. Päevakulud suhteliselt madalad (meie tase), arvestama peab, et kuurortpiirkondades on elu kallim. Vahetusraha asemel on alati kanda kaasas reisitshekke.

Tavad ja kombed

Traditsiooniliselt muhameedlikud. Kes on külastanud mõnda islami riiki, sellel ei tohiks midagi üllatavat ette tulla. Ikka peab meeles pidama, et idamaades on kõikjal vasak käsi halb (kasutakse tagumiku pühkimiseks) ja selle kasutamisega peab väga ettevaatlik olema. Isegi raha pole soovitav vasaku käega ulatada, rääkimata teretamisest või laste peakeste patsutamisest. Naisterahvastel on väljaspool kuurortpiirkondi shortside kandmine igati välistatud, samuti on katmata õlad ja käsivarred vägagi ebasünnis. Üldiselt ei ole mosheedesse sissepääs lääne turistidele võimalik, samuti ei vaadata hea pilguga, kui moslemite surnuaedadel jalutate. Kui kuskil siiski mosheesse satute, siis tuleb jalanõud juba varakult jalast võtta. Islami seaduste järgi on kombeks teha kerjustele annetusi, seega on kerjustele annetamine igati korrektne. Ka jootraha jätmine on igati kombekohane.

Olulisem tava, millega kokku puututakse on kaubitsemine ja siin tuleb endas arendada tõelist näitlemis- ja veenmisoskust, sest turul kaubitsemine on kohalikele ka suurte meelelahutuse eest. Seega on soovitav kallimad ostud lükata hilisemaks, kui juba ka endal kauplemis- ja tingimisoskus on tekkinud.

Samuti on soovitav jalanõud jalast võtta, kui satute kellegi koju, kus põrandal on vaibad. Meeldiv on marokolaste komme külalistele teed pakkuda ja selle juures vestlust arendada. Tabu on kritiseerida kuninglikku perekonda. Ebasünnis on ka kritiseerida islamit, ka Iisraeli, Palestiina ja Lääne-Saharat puudutavaid teemasid on parem mitte käsitleda.

Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades (põhiliselt) lääne turistide jaoks mõeldud hotellides). Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda.

Tüüpiline on marokolaste tervitus Ça - va? (prantsuse keelne lühend väljendist Comment allez-vous) ehk siis maakeeli kuidas käbarad käivad. Vastus on Bien, merci - tänan hästi.

Toit

Toit on väga maitsev, kuna tihti on tegu spetsiaalses savinõus ja sütel küpsetatud roogadega - tajine'ga. Kuulsaim maroko roog on couscous (ka kushkush), suuremat sorti aurutatud mannateradest, juurviljadest ja küpsetatud lihast väga isuäratava välimusega suuremat sorti kuhjatis. Hotellides pakutakse enamasti hommikusöögiks prantsuse baguette' (pikad saiad), võid, keedist ja kohvi, aga see pole ehk kõige tervislikum päeva algus.

Traditsiooniline jook on berberi viski ehk siis münditee, roheline tee piparmündipuhma ja ohtra suhkruga. Kohvi on prantsuse stiilis kas must kohv - café noir või siis piimaga café au lait .

Tegevused ja vaatamisvärsused

    • mägimatkad ja mägironimine Atlases (vajalik enda matkavarustus);
    • ainulaadse arhitektuuriga linnad Fès, Marrakesh ja Meknès
    • idamaised turud: souq (suuk)
    • Dadès Kuristik
    • kõrbemaastik (Sahara) Merzouga lähedal
    • Tafraoute ja Anti-Atlas
    • veesport (purilaud) Essaouiras

 

 



 

  • Agadir

    Agadir

  • Casablanka

    Casablanka

  • Essaouira

    Essaouira

  • Fes

    Fes

  • Marrakech

    Marrakech

  • Meknes

    Meknes

  • Tangier

    Tangier

Eesti kodaniku pass

Viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

 Vajalikud dokumendid:

  • pass, kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi
  • edasi-tagasi piletite broneering
  • hotelli broneeringu kinnitus
  • piisavate rahaliste vahendite olemasolu
  • soovitav on tervise- ja reisikindlustus
  • soovitav on ennast enne reisi registreerida Eesti Välisministeeriumi kodulehel: SIIN

 

Vene kodaniku pass, olemas elamisluba Eestis

Viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Vajalikud dokumendid:

  • pass, kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi
  • elamisluba Eestis (originaal), kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi
  • edasi-tagasi piletite broneering
  • hotelli broneeringu kinnitus
  • piisavate rahaliste vahendite olemasolu
  • soovitav on tervise- ja reisikindlustus
  • soovitav on ennast enne reisi registreerida Eesti Välisministeeriumi kodulehel: SIIN
 

 Eesti hall välismaalase pass, olemas elamisluba Eestis

Viisa vajalik!
Ei aksepteerita Eesti halli välismaalase passi omanikke



Lisainfo

Viisaga seotud küsimused ja päringud saada e-mailile sputnik1@sputnik.ee või helista 6 466 400.