Hispaania

Üldine info
Kasulikut  nõuandet
Riigi eripärad

Üldine info

Pindala.

Hispaania pindala on 504 782 km². Kanaari saarte kogupindala on 7447 km², Tenerife saare pindala on 2034 km².
Pealinn.Hispaania pealinn on Madrid. Igal saarel on oma pealinn. Kanaari saarte pealinnad on Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas de Gran Canaria. Saarestiku pealinn ja valitsuse tööpaik vahetuvad iga nelja aasta tagant.

Geograafiline asend.

Hispaania asub Euroopa edelaosas ja hõlmab 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaania kirdeosas eraldab riiki Prantsusmaast ja Andorrast Pürenee mäeahelik, lõunapiiriks on Gibraltari väin, läänenaabriks aga Portugal. Hispaania põhja- ja lõunarannikut uhuvad Atlandi ookeani veed, kagukallast aga Vahemere lained. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, sealhulgas Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Atlandi ookeanis asuv Hispaania kuningriigi autonoomne piirkond – Kanaari saared – moodustub seitsmest suurest ja kuuest väikesest vulkaanilise päritoluga saarest. See on uueaja Euroopa kaugeim punkt, mida lahutab Aafrika rannikust vaid 108 km, Pürenee poolsaarest aga ligikaudu 1500 km. Kanaaride suurimad saared on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Nii suuruse kui ka looduse ja kliima poolest üksteisest erinevad saared on jaotatud kaheks provintsiks: lääne- (pealinn Santa Cruz) ja idaprovintsiks (pealinn Las Palmas). Riigi kõrgeim mäetipp Pico de Teide (3718 m) asub Tenerife saarel.

Kliima.

Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi suure territooriumi, isepärase pinnamoe ning Vahemere ja Atlandi ookeani mõju tõttu erineb kliima piirkonniti, seda eriti talvel. Hispaania põhjaosa on riigi kõige niiskem piirkond. Ida- ja lõunarannikul ning saartel on talved mahedad, riigi keskosas langeb õhutemperatuur talvel sageli alla nulli. Suvi on kuum kõikjal, välja arvatud mäestikes.
Kanaaride kliima on Hispaania mandriosa kliimast pisut erinev. Kanaari saartel on aastaringselt soe – kuu keskmine õhutemperatuur on siin 18–24°C, veetemperatuur Atlandi ookeanis 19–20°C. Kanaaride soe kliima on tingitud kõrvalolevast Aafrikast, soojast Golfi hoovusest ja alailma Sahara kõrbest Atlandile puhuvast tuulest. Geograafilise asendi ja omalaadse maastiku tõttu erineb saarte kliima mahedast ja pehmest kuni kuuma ja kuivani.

Toit.

Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide ja pipra rohkus. Hispaanlased tarvitavad juba iidsetest aegadest toiduks viinamarju ja oliive ning neist valmistatud tooteid – veini ja oliiviõli. Eri provintside toidud erinevad üksteisest. Kanaari saarte köögile on iseloomulikud kohalikust toorainest valmistatud road. Toiduainetena kasutatakse siin värsket kala, mereande, kitseliha ning mitmesuguseid saarel kasvavaid puu- ja juurvilju – avokaadosid, tomateid, papaiasid ja banaane. Kõigele lisatakse erinevaid teravaid ja aromaatseid kastmeid. Kanaaride köögis on sadu kastmete retsepte. Erinevad salatid ja värsked aedviljad serveeritakse tavaliselt eraldi või pearoa garneeringuna.
Kanaaride populaarseimad road on liha- ja kalaroogade juurde garneeringuna pakutav papas arrugadas (soolases vees keedetud koorega kartul, mida keedetakse seni, kuni kogu vesi on aurustunud ja kartul on kattunud soolakristallidega), sancocho canario (kalahautis, tavaliselt ahvenast), ropa vieja (kana-, veise- ja kartulihautis), conejo al salmorejo (teatud kastmes hautatud küülik), baifo ja machorra (kitseliha), arroz con verduras (tükeldatud piprakaunade, maisi ja tomatiga riisisalat). Enamik roogi serveeritakse koos erilise kastme mojoga, mille valmistamisel kasutatakse küüslauku ja teisi toiduaineid, mis määravad kastme värvi (harilikult punane või roheline). Samuti antakse lauale gofio – maisijahust tehtud puder või koorikleib. Kanaari saartel on populaarsed ka hispaanlaste traditsioonilised road paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), caldera de pescado (hispaaniapärane kalasupp) ning tortillas (omlett köögiviljade, juustu, maitserohelise, sibula ja muu taolisega). Uusi roogi soovitame süüa väikestes kogustes, et nendega järk-järgult kohaneda.
Kanaaride populaarseim dessert on mandlitest, munast ja kaneelist valmistatud magus kreem bienmesabe. Magustoitude hulka arvatakse ka juustu- ja puuviljavalik (quesos y frutas). Siin juuakse kolme sorti kohvi: cafe solot (must kohv), cortadot (vähese piimaga kohv) ning cafe con lechet (pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).

Alkohol.

Hispaania on kuulus oma iidsete veinivalmistamis¬traditsioonide poolest. Toidu juurde juuakse siin alati valget või punast Hispaania veini. Populaarseimad veinid valmistatakse mandri veinitehastes Torres, Rioja ja Siglo. Kanaaride igas restoranis saab maitsta majaveini (vino de casa), mis serveeritakse harilikult karahvinis. Nagu Hispaania mandriosas, nii on ka Kanaaridel väga populaarne sangria – punasest veinist ja vahuveinist valmistatud kokteil, mis serveeritakse jää ja tükeldatud värskete puuviljadega karahvinis. Kanaaridel toodetakse nendele omast veini Malvazia. Sel omapärasel merevaigukarva veinil on magus maitse. Kanaari saared on kuulsad ka oma rummi, konjaki ja likööride poolest. Populaarseim Hispaania õlu on Dorada ja San Miguel.

Ajalugu.

Teadlaste andmetel on Kanaari saared tekkinud vulkaanipurskest. Kanaaride vanim saar Lanzarote on enam kui 20 miljoni aasta vanune. Gran Canaria kerkis 14 miljoni aasta ja Tenerife 10 miljoni aasta eest.
Kanaaride esimesed asukad oli guantšid, kes elasid üsna isoleeritult. Guantše on oma allikates maininud foiniiklased, kreeklased ja roomlased. Araablased püüdsid neid alatasa alistada. 1402. aastal maabus Kanaaride ekspeditsiooni juht, prantsuse uurija Jean Betancoure esmakordselt Lanzarote põhjakaldal. Ta haaras enda valdusesse Fuerteventura ja El Hierro. La Gomera, Gran Canaria ja Tenerife elanikud võitlesid hispaania sissetungijate vastu pea sada aastat. 1495. aastal tuli aga hispaanlaste üleolekut tunnistada. Rikkaks saanud saared meelitasid siia kaupmehi ja seiklejaid tervest Euroopast. Christoph Kolumbuse 1492. aastal avastatud mereteed suurendasid Kanaari saarte tähtsust veelgi. XIX sajandini oli saarestiku valitsemiskeskus Gran Canaria. Saare pealinna Las Palmase sadamas Puerto de la Luzis peatusid enne pikka reisi moona varumiseks kõik laevad, mis suundusid uusi mandreid otsima. Hiljem, kui Ameerika ja meretee Ida-Indiasse olid juba avastatud, peatusid siin kõik uutele mandritele suundujad.
XX sajandil hakkasid kaks linna – Gran Canaria ja Tenerife pealinnad – konkureerima saarestiku pealinna tiitlile. Sellest ajast kujunes kaks provintsi: ida- ja lääneprovints. 1936–1975 valitses Kanaaridel (välja arvatud Las Palmases), nagu ka mujal Hispaanias, Franco diktatuur. Franco surma järel tõstis pead demokraatia ja algas kiire majanduslik tõus. 1982. aastal said Kanaarid autonoomia ning sellest ajast kuuluvad Kanaari saared (kui Hispaania autonoomne piirkond) NATOsse ja 1986. aastast Euroopa Liitu.

Kasulikud  nõuandet

Raha.

Hispaanias on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. Raha saab vahetada enamikes hotellides, reisibüroodes. Kõige soodsam on aga raha vahetada pangas. Pangakontorid on avatud tööpäevadel 9–14, laupäeval 9–13, pühapäeval suletud. Kui pangad on juba suletud, saab raha vahetada harilikult õhtuni töötavates valuutavahetuspunktides (caja de cambio). Suuremates hotellides, toitlustuskohtades ja kaubanduskeskustes saab arveid tasuda krediitkaardiga. Olemas ka sularahaautomaadid.

Kauplused.

Kauplused ja kaubanduskeskused on avatud iga päev kell 9.00–20.00. Pühapäeviti on mõned poed suletud. Enamik asutusi ja ka mõningad poed on siesta (lõunapausi) ajal (13.00–16.00) suletud.

Joogivesi.

Ärge jooge kraanivett. Selle asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett. Nii karboniseeritud (agua con gas) kui ka karboniseerimata (agua sin gas) mineraalvett saab osta igast baarist, restoranist ja poest.

Jootraha.

Teenindavale personalile hotellis on soovitatav jätta jootraha. Baarides ja restoranides on kombeks jätta teenindajatele jootraha (10% arvest). Mõnes restoranis on teenindus juba arve hulka arvestatud. Sel juhul ei ole jootraha jätta vaja.

Riietus.

Hispaanias ega Kanaari saartel ei ole mingeid erilisi riietumis- ega käitumisnorme, üksnes kirikuid külastades tuleks riietuda tagasihoidlikumalt. Siinsetes supelrandades võib kohata naisi ilma päevitusriiete ülemise osata.

Arstiabi.

Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate vastavalt kindlustuspoliisil märgitud tingimustele kindlustusseltsilt hüvitist, kui pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi esindaja poole (aadresse vt poliisilt), kes vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt poliisil olevat informatsiooni.
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti või Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse poole aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn, telefon 6 598 594.

Riigi  eripärad

Riigi eripärad. Hispaania on härjavõitluse, flamenko, lõputu päikese, veini ja tantsupidude, Don Quijote ja tuuleveskite maa. Alles 30 aasta eest tunti seda riiki konservatiivsete traditsioonide ja Franco diktatuuri poolest, tänapäeval on Hispaania üks liberaalsemaid ja tolerantsemaid riike Euroopas. See maa on kuulus mitte üksnes oma kultuurilise ja ajaloolise pärandi, vaid ka vapustava mitmekesisuse poolest – igal piirkonnal on siin midagi omapärast ja originaalset. Erisustele vaatamata ühendab kõiki hispaanlasi armastus muusika, tantsu ja laulu vastu ning optimistlik ja positiivne suhtumine ellu ja ümbritsevasse maailma.
Hotellide eripärad. Kanaari saartel, nagu ka Hispaanias, kehtivad Euroopa hotelliklassifikatsiooni standardid. Hotellide kategooriaid tähistatakse tärnidega, apartementide kategooriaid võtmekestega. Hotelli kategooria sõltub siin hoone asukohast, pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, teeninduse tasemest, tubade suurusest ja sisustusest. Kuna turism on Kanaari saartel juba iidne majandusharu, on mõningad siinsed hotellid ehitatud varem kui Türgi või Egiptuse omad. Novatours esitab kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste näol), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele kõige enam vastab.

Tenerife ja Gran Canaria hotellides võidakse puhkajatelt hotelli lisateenuste (rahvusvahelised kõned, minibaari kasutamine jms) eest nõuda tagatisraha. Tagatis on eri hotellides eri suurusega. Tagatist saab tasuda sularahas (eurodes) või krediitkaardiga, millel blokeeritakse vastav summa. Sularahas makstud tagatise saab külastaja tagasi hotellist väljaregistreerimisel, tagatissumma blokeering krediitkaardil tühistatakse 5–7 päeva jooksul pärast lahkumist.

Kanaari saarte hotellidel ei ole oma randu. Sissepääs suplusrandadele on tasuta, ent lamamistoolide ja päikesevarjude eest tuleb täiendavalt tasuda. Randa või basseini äärde minnes tuleb kaasa võtta oma käterätt. Hotelli käterättide toast välja viimine on keelatud. Mõningates hotellides saab rannarätiku tagatise eest, mõningates saab selle laenutada.
 



 

  • Andaluusia

    Andaluusia

  • Costa Brava

    Costa Brava

  • Costa Daurada

    Costa Daurada

  • Costa del Sol

    Costa del Sol

  • Fuerteventura

    Fuerteventura

  • Gran Canaria

    Gran Canaria

  • Lanzarote

    Lanzarote

  • Mallorca

    Mallorca

  • Tenerife

    Tenerife

  • Альмерия

    Альмерия

  • Валенсия

    Валенсия

  • Каталония

    Каталония

  • Hispaania: Costa Brava, Costa Dorada

    Hispaania: Costa Brava, Costa Dorada

    Hind al.

    699 €

    Hispaania,Costa Brava ja Costa Dorada suvireiside 2017 müük on avatud! Otsereisid Tallinnast toimuvad al. 24.06 kuni 15.09.17. Reisi kestvused: 7, 10, 11, 14 ööd